Mõne lausega

Omandasin kõrghariduse Tallinna Pedagoogilises Instituudis (1988) ning ärijuhtimise magistrikraadi Tartu Ülikoolis (2002). Oman holistilise regressiooniterapeudi kutset Holistilisest Instituudist (2019).

Perioodidel 1992-2006 ja 2009-2010 töötasin eesti juhtivas koolitusfirmas Invicta müügi- ja turundusjuhina, juhatuse esimehena ning koolitajana. Invicta-aegsed rikastavaimad perioodid olid seotud koolitus- ja konsultatsioonitoodete arendamisega sh kompetentside hindamise keskuse loomine 360-kraadise meetodiga ning tippjuhtide emotsionaalse intelligentsuse koolitusprogrammi väljatöötamine. 

2006-2009 töötasin lehtmetallitöötlemise ettevõtte Frog Group OÜ arendusjuhina, disainiettevõtte Roller Leiutised OÜ juhatuse esimehena ja kommivabriku Kalev Chocolate Factory AS ekspordijuhina.

2010. aastal lõin enda ettevõtte Brightminds, mis pakub väärtust kahel suunal: meeskondade  arenguprogrammide väljatöötamine, valdavalt minu poolt loodud “Õpiteekonna”- kontseptsioonist lähtuvalt ning Individuaalse Arengutee teenuse pakkumine üksikisikutele, kes soovivad professionaalse partneri toel saavutada paremat iseenda mõistmist, õnnelikumaid suhteid või muutust eneseteostuses.

Olen Personali arendamise ühingu PARE, Eesti Holistilise Regressiooniteraapia Seltsi HORETES, Rahvusvahelise Regressiooniterapeutide Assotsiatsiooni EARTh ja Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni EENA liige.

Pikem lugu

Tasakaalu kaotamine on osa tasakaalustatud elust. 

See mõttetera pärineb balilastelt ja on algselt seotud armastusega. Minu jaoks on sellest saanud elu moto, mis haarab kõiki valdkondi. Usun, et meie kõigi loomulik püüdlus on elada harmoonias, mil meile jagub igat sorti ressursse – nii materiaalseid, meelelisi kui vaimseid. 

Ometigi, kõige rikastavamad ja arendavad momendid elus on sellised kui meil tekib ressurssidest puudus, näiteks vajame rohkem armastust, paremaid oskusi, rohkem jõudu, raha jne. Sellised momendid on kui kütus, mis annavad hoogu püüdlemisel harmoonia poole. Balilaste mõttetera õpetas mind „tasakaalu kaotamise“ momente võtma kui elu loomulikku, isegi kui hädavajalikku osa. Kui „tasakaalutuse“ seisund saabub, siis tervitan seda kui õppimise võimalust, aktsepteerin lahkusega ja tean, et minu elus on oodata muutusi ja pikas plaanis rahulolu kasvu. Hirm asendub ootusärevusega, eneseusk suureneb, kerkivad „ei tea kust“ ideed ja lahendused ning tajun jõudu liikumiseks, ikka harmoonia poole. Võtan tänulikkusega vastu kõik, mida elu toob – nii hea kui halva.

Olen tänulik oma päritoluperekonnale. Minu vanemad on eri rahvustest. Sündimisest saadik on mind ümbritsenud kaks kultuuri (eesti ja vene) ning see asjaolu on toonud minu elutunnetusse rohkem pooltoone, indentiteediotsinguid ja lõpuks mõistmist, et on asju, mida ei ole mõtet sildistada heaks või halvaks, vaid lihtsalt vastu võtta. Emalt olen pärinud tundlikkuse ja temperamendi ning isalt õpihimu ja eneseteostuse väärtustamise. Olin oodatud ja armastatud laps. Tagantjärgi olen tänulik ka õppetundide eest, mille osaks sain paratamatult siis, kui minu vanemad lahutasid. Lapsepõlvest pärit illusioonid purunesid hetkega nagu kaardimajake ja olin sunnitud aastaid, isegi aastakümneid, tegelema usalduse teemaga.  Vanemate armastus on mind sel teel toetanud.

Üks minu „kiiksusid“ on pidev õppimine. Pärast keskkooli lõpetamist oli mu kindel valik minna õppima tantsujuhtimist, sest mulle lihtsalt väga meeldis tantsimine. Milline luksus oli teha elukutsevalik, tuginedes vaid sisemisele kutsumusele! Tallinna Pedagoogilises Instituudis (täna Tallinna Ülikool) sai minu kursuse juhendajaks legendaarne Mait Agu, kes inspireeris oma pühendumuse ja talendiga. Ta süstis oma tudengitesse usku, et kõik on võimalik kui sul on tõsine tahe. Tantsujuhti minust küll ei saanud, sest taasiseseisvunud Eesti avas uued, veelgi ahvatlevamad võimalused.

Uueks võimaluseks sai töötamine koolitusettevõttes Invicta, kus koos Mihkel Pärjamäega alustasime nullist, sest aasta oli 1991. Õppisin müümist, turundamist, juhtimist ja eesmärkide seadmist. Inglastest omanike näitel sain juba noorena häid näpunäiteid kuidas ettevõtet juhtida, motiveerida meeskonda ja planeerida edu. Peatselt hakkasin ka ise koolitama teeninduse, müügi ja juhtimise teemadel, tõusin juhatuse esinaise positisoonile. Kuid kõige rohkem meeldis mulle arendada uusi koolitus- ja konsultatsioonitooteid ning juhtida keerukamaid projekte. Mind paelus idee muundamine väärtuseks, sel teel piirangute ületamine, vabadus luua. Need 17 aastat olid eneseavastamise aastad, mis õpetasid ka lahtilaskmist, mis kipub kergesti tekkima, kui lood ja armud enda loodusse. Invicta-perioodi jäi ärijuhtimise magistrikraadi kaitsmine Tartu Ülikoolis. Magistritöö teema oli koolitustoodete arendamine Invicta ASi näitel. Mul on rõõm, et Invicta on elujõuline ettevõte tänaseni, kuigi minu tee on jätkunud teistel radadel.

2007.-2009. aasta majanduslangus tabas mind tootmisvaldkonnas töötades. Olin lehtmetallitöötlemise tehase Frog Group OÜ arendusjuht ja selle tütarettevõtte Roller Leiutised OÜ (tegeles avaliku ruumi mööbli arendamisega) juhatuse esinaine. Peale koolitusvaldkonda oli see kui külma vette sukeldumine –  kainestav ja jõudu mobiliseeriv. Kriis tegi halastamatud korrektiivid ja nii leidsin järgmise rakenduse kommivabrik Kalevis, kuhu kandideerisin ekspordijuhiks. Kalevi periood jäi siiski lühikeseks episoodiks minu tööelus, kuna Invicta kutsus mind enda juurde tagasi. Ma ei suutnud vastu  panna kiusatusele töötada ideede ja kontseptsioonide maailmas, kus tundsin end kui kala vees, kuid seekord oli väljakutseks ettevõtte edendamine majanduskriisi tingimustes. Peagi selgus selle perioodi suurim õppetund.

Olin tagasi ettevõttes, kus kõik oli tuttav ja turvaline, kuid mina nägin asju värske pilguga ja tahtsin teha neid teistmoodi. Tekkisid kõhklused ja hirmud määramatuse ees. Minu sees pulbitses rahulolematus, kuid puudus idee lahenduse osas – kuidas ennast teostada viisil, mis pakuks rahuldust ja muidugi leiba. Olin tasakaalust väljas. Ja siis, ühel kriitilisel hetkel, saabus selgus. Selguse tõi otsus, et nüüd ma panen siin punkti ja teen enda ettevõtte. Rõhutan, et otsus tuli emotsiooni ajel, mitte analüüsi tulemusena. Mul ei olnud plaani, oli vaid sisemine otsus „uks sulgeda“ ja see andis mulle suure kergenduse. Minus vallandus tohutu energia, mille suunasin oma ettevõtte Brightminds OÜ ülesehitamisse. Aasta oli 2010. Tagantjärgi meenuvad hea kolleegi Mihkel Pärjamäe sõnad „elus tuleb suuri otsuseid teha südamega ja väikeseid mõistusega“. Sain õppetunni, et naastes tagasi vanasse keskkonda, ka näiteks suhtesse, ei ole võimalik taastada olnut, vaid endise partneriga tuleb üles ehitada uus suhe. 

Brightminds tähendab minu jaoks vabadust ennast teostada. 44-aastasena, mil alustasin ettevõtjana, tundsin oma nõrkusi ja tugevusi, kuid veelgi olulisem – teadsin, mis mind huvitab ja energeetiliselt laeb. Selleks on vabadus otsustada, millele kulutan enda elu aega. Tekkis aeg mõtisklusteks ja enda uurimiseks. Selginesid eelistused, väärtused, mis said võimalikuks tänu ajale, mille pühendasin iseendale. Usun siiralt, et aeg iseendaga on olulisim eeldus selleks, et tekiks ehe kontakt oma päris vajadustega, mis omakorda on kompassiks tasakaalustatud, rahuldust pakkuva elu loomisele. Tunnistan, et tööalaselt valin täna hoolikalt kliente, projekte ja koostööpartnereid ning isiklikus elus inimesi, keda enda siseringi luban. 

Minu eneseotsingud ja huvi isiksusliku arengu vastu viisid mind 2015. aastal taas kooli. Seekord Holistika Instituuti, mille lõpetasin edukalt 2019. aastal omandades holistilise regressiooniterapeudi kutse. Minu arusaamine sellest, kuidas tõhusalt mõjutada isiksuslikku arengut, muutus fundamentaalselt. Nende aastate jooksul kasvasin ise ning sain oma tööriistakasti metoodikad, mis kaasavad arenguprotsessi inimese füüsilise, emotsionaalse, vaimse ja energeetilise keha. Nüüd kombineerin varasemaid kogemusi ja Holistika instituudist saadud uusi teadmisi oma igapäevases töös ettevõtete ja üksikisikutega. Naudin sedasorti loomist ja mänguilu! 

Usun, et praktilisele edule orienteeritud püüdluste maailm koos teadlikkusega enda sisemaailmas toimuvast loovad parima kombinatsiooni, et tunda end tasakaalus ja elada täisväärtuslikult kõigil rinnetel. Edukad organisatsioonid on selle tõe ‘läbi hammustanud’ ja seetõttu arendavad oma inimesi mõlemas valdkonnas paralleelselt – nii professionaalset kui isiksuslikku arengut silmas pidades. 

Tänaseks on Brightminds’il kaks, üksteist toetavat tegevussuunda. 
Esimene on nõustamine targalt õppimise valdkonnas ja õpiteekonna projektide elluviimine. Õpiteekond on minu poolt organisatsioonidele välja töötatud mudel, mis tähendab „ruumi“, kus kolleegid õpivad üksteiselt ja teineteisega koos. Õpiteekond vastab mitte niivõrd küsimusele mida õppida, vaid kuidas õppida. Nii sai minust targalt õppimise konsultant. 

Lisaks organiseerin „rätsepatööna“ traditsioonilisi klassikoolitusi koostöös kohalike (näiteks Dmitri Volov, Margus Alviste, Margus Esnar, Jaanus Kangur) ja rahvusvaheliste koolitajatega, viin läbi töötajate rahulolu-uuringuid ja kompetentsimudelite väljatöötamist ning kompetentside hindamist 360-kraadise meetodiga. 

Teine suund on individuaalse arengutee nõustamine, mis on suunatud inimestele, kes tunnevad, et on „tasakaalust väljas“ ja justkui „jäänud kinni“ ning soovivad saavutada enamat kas suhete, iseenda sügavama mõistmise või eneseteostuse vallas. Minu töökeeled on eesti, vene ja inglise.

Brightminds’i mõlemat tegevussuunda ühendab see, et sean fookusesse mitte teadmiste andmist, vaid arengut toetava keskkonna loomist nii organisatsiooni kui indiviidi vaates, mis tähendab kõigi osapoolte vahel kogemuste ja ideede jagamist, usalduse tekitamist ning päriselt kuulamist. Sellisel viisil muutuse esilekutsumine on pikem protsess  ja eeldab valmidust võtta enda peale vastutust muutuse eest.

Olen emaks pojale ja vanaemaks imelisele tütarlapsele, naudin õnnelikku paarisuhet. Minu isikliku elu kogemuste pagasisse kuulub kunagine otsus lahutada abielu, olen kogenud ka minuga suhte lõpetamise valu. Seljataga on mitmed üksinduse aastad, kuid mitte siiski üksildus. Oma maise vara investeerin peaasjalikult  õpingutesse ja reisimisse, mis mõlemad teenivad ühte eesmärki – kulgemist „päris mina“ suunas.

Olen Personali arendamise ühingu PARE, Eesti Holistilise Regressiooniteraapia Seltsi HORETES, Rahvusvahelise Regressiooniterapeutide Assotsiatsiooni EARTh ja Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni EENA liige.

Minu suur kirg on inimene koos tema sees pesitseva müsteeriumiga. Mind huvitavad inimloomuse paradoksid nagu autonoomsus/sõltuvus, turvalisus/riskijulgus, uuendusmeelsus/konservatiivsus, sidusus/üksildus, võimujanu/leplikkus, armastusejanu/ükskõiksus, küpsus/lapsikus, õnnelikkus/kurbus, empaatilisus/enesekesksus, nautimine/enesepiitsutamine, agressiivsus/ohvrimeelsus. 

Meie sees on keeruline maailm ja selle keerulisuse toome me automaatselt suhetesse ja töökollektiivi aga toome ka ilu ja harmoonia. Arenguks on vaja teist inimest, suhet. Oma igapäevases elus ja töös  püüan luua „ruumi“, kus inimesed on vabad jagama oma sisemist maailma ja kuulavad üksteist lahkusega, päriselt. Nii kogevad nad kasvamist ja liikumist oma eesmärkide suunas.

Tänan, et lugesite minu lugu.